hepikn

Diplomeid ja tunnistusi on mitut erinevat tüüpi - kuidas valida ja millal eelistada üht teisele? Klassikaline kõrgkoolidiplom Annab laia vundamendi mille pealt edasi areneda. Lai baasteadmiste pagas aitab luua seoseid erinevatel aladel ja seeläbi toetada laiemat tegevusala. Tihtipeale eelistus kõrgematele positsioonidele kandideerimisel Süva teadmised baas kontseptsioonides on eelistatud mingit valdkonda edasi arendavates rollides  Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Kitsamalt piiritletud õpe mis annab nii praktilised kui teoreetilised teadmised kindlast valdkonnast. Teadmised, et minna otse tööle selleks õpitud valdkonda. Ei panustata nii palju aega laiemasse baasteooriasse. Erialane kutsetunnistus Üldiselt kindlale tehnoloogiale või platvormile orienteeritud oskused Üldtuntud sertifikaatide säilitamine nõuab tihtipeale nende värskendamist Hinnatud otsimaks rollidele mis nõuab spetsiifilise tehnoloogia hästi tundmist Kokkuvõttes Heale spetsialistile tavaliselt ära ei öelda ja ka ise on või

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Ärivaraline litsents tähendab, et autor on tarkvara omanik ja annab õigusi kasutajale tarkvara kasutamiseks kindlatel tingimustel - EULA kirjeldab need tingimused ja suletud lähtekood, ehk lähtekood ei ole kasutajatele nähtav ja muudetav. Üldiselt on see sobiv kvaliteet tarkvarale millel on taga rahastus ja inimressursid. eelised: Võimalus tarkvara pealt otseselt tulu teenida Kontroll leviku ja arengu suundade üle puudused: Tarkvara võib vajuda unustusse kui seda järjepidevalt edasi ei arendata mis on kulukas Tarkvara turvalisus on puhtalt pakkuja enda vastutus ja see tuleb järjepidevalt valve all hoida GNU GPL (tugev copyleft) Vabavaralise tarkvara vundament. Võib edasi arendada ja edasiarendused peavad olema samuti tasuta ja avatud lähtekoodiga - copyleft. eelised: Vabadus kõigil panustada toote arengusse Läbipaistvus - avatud lähtekood puudused: Edasiarendajad ei saa litsentsi tingimusi muuta Tulusus - rahastamine on keerulisem BSD lits

Kaubamärgid - kõige paremini toimiv Kõige paremini toimivaks tänapäeval võiks pidada kaubamärke. Kaubamärgid ei too kaasa küll intellektuaalomandi kaitset otseselt, kuid on teretulnud vahend nii tarbijatele kui pakkujatele.  Kaubamärgid annavad tarbijatele midagi mille järgi orienteeruda - teha oma valikuid vastavalt sellele mis on ennast tõestanud. Vastupidiselt aitab see ka vältida teenuse- või tootepakkujaid kellega on negatiivsed kogemused endal või kaastarbijatel. Pakkujatele on kaubamärgid motivaatoriteks teha ausat äri ja pakkuda head toodet. Üldiselt on läbi tugeva kaubamärgi saavutanud ettevõtete edu olnud märkimisväärne. Probleemitu ei ole see sellegipoolest. Kaubamärgid on küll kaitstud kopeerimise eest, kuid kuhu maani kaitstud? Seda on keeruline piiritleda - võidakse logo luua mis on üsna lähedane õigele ja enda kaubamärgi eest võitlustega peavad suured kaubamärgid tegelema. Patendid - komponent mida tuleks muuta Patendid on loodud leiutiste kaitseks ja annavad leiutajale

Üks, mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel (või isegi tähtsamaks kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu) Tea, kus sa küberruumis viibid Suhtluskanalite plahvatuslik kasv nii kasutajaskonna kui ka vahendite hulgas on muutnud selle reegli aktuaalsemaks kui varem.  Erinevatel platvormidel on erinevad reeglid ja ootused, mis kujundavad kuidas seal kasutajad peaksid käituma. Suvaline möla mida võiks isegi klassifitseerida vihakõne ja kiusuna, kuid on tegelikult kõigile arusaadav naljana omas keskkonnas, on muidugi lubamatu kuskil professionaalsemas keskkonnas või natukenegi tõsisemalt võetavates foorumites ja jututubades.  Teadlikkus, et sõnadel võib olla väga erinev mõju sõltuvalt kuhu sa neid kirjutad ja sellest teadlikkusest kinni pidamine toetab positiivsete ja konstruktiivsete suhete loomist mis võivad elus kasuks tulla. Üks, mida hindan tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust Antud reegel netiketis ei ole küll tähtsust kindlasti