Posts

EITSPEA vaba 1: Kohapealne või pilv?

Tänapäeva IT maastikul seisavad ettevõtted sageli dilemma ees: kas võtta kasutusele pilve tarkvara või jääda kohapealsele infrastruktuurile. See küsimus on aktuaalne ka uutel startup-itel mis küll tihtipeale jäävad pilvelahenduste peale, kuid see varieerub sõltuvalt valdkonnast. Siinkohal vaatleme arendusele orienteeritud ettevõtte vaatevinklist otsust mõjutavaid tegureid kummalgi lähenemisel.  Pilv Muretu skaleeritavus - pilvelahendused on kergesti kohandatavad vastavalt kliendi vajadustele, mis tähendab, et ei pea tegelema lisa riistvara soetamise või klastrite ehitamisega. Disaster recovery - on-ja off-site backup ei ole faktorid mille pärast peab muretsema. Esmane kulu on väiksem - serveri riistvara on kallis ja pilve pakkumised skaleeruvad üldiselt vastavalt ressursside kasutusele. Ligipääsetavus kõikjalt - pilvelahendused on kõikjalt kättesaadavad ilma lisa lahenduste paigaldamiseta (enda serveri võib ju õuest kättesaadavaks teha, aga kas see on mõistlik). Tavaliselt eeldab kõikj
Post a Comment
Read more

EITSPEA 12: üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Positiivne näide Positiivne näitena heast kasutatavusest tooks välja rakenduse mida ma võib-olla liiga palju kasutanud olen - Wolt. Sellele on olemas ka võrdlemisi suur konkurent bolt food, aga kuna sellel puudub veebirakendus, siis on see juba sellel põhjusel alla jäänud. õpitavus ja tõhusus - rakendus on intuitiivselt üles ehitatud ja ka täiesti esimesel korral kasutades jõuab kiiresti soovitud tulemuseni jäädes väga vähe alla kogenud kasutajale. meeldejäävus - kuna rakendus on olemuselt intuitiivne, siis ka erilisemate elementide leidmine on lihtne ja selle võrra meeldejäävam veakindlus - igasuguste tegevustega millel on reaalne tagajärg on ka sekundaarne kontroll, ehk kas oled ikka kindel rahulolu - lisaks muule tasub siinkohal juurde tuua võib-olla lisa mugavused mis ilmnevad näiteks tellimuste ajaloos kust saab lihtsasti kordustellimusi teha Isiklikust vaatest tundub justkui funktsionaalsete puudujääkideta ja oma otstarbeks ääretult mugav rakendus. See kõik tuleneb sellest, et te
Post a Comment
Read more

EITSPEA 11: Jira arendus- ja ärimudel

Atlassiani Jira paistab silma projektijuhtimise tööriistana, mis on leidnud laialdast rakendust agiilsete projektide juhtimise maailmas. Arendusmudel Atlassian on tuntud kaasaegsete agiilsete arendusmeetodite rakendamise poolest, mida demonstreerib nende toode "Jira". Atlassiani kodulehelt leiab ka mitmeid artikleid, mis õpetavad agiilseid lähenemisi ja kuidas neid praktikas rakendada kasutades ära nende pakutud tooteid. Atlassiani toodete arendus käib väljalasete ajastuse põhjal tõenäoliselt Kanban alusel, mida on võimalik ka jälgida nende avaliku Jira instantsi kaudu. Arendused käivad kiirete iteratsioonidena ja protsessis on selgelt näha ka aktiivset ja läbipaistvat suhtlust kasutajaskonnaga, mis teeb sellest hea näite agiilsete arendusmudelite rakendamisest. Ärimudel Jira ärimudel põhineb SaaS mudelil mis pakub lahendusi erineva suurusega meeskondadele. Algab see tasuta versioonist kuni 10 kasutajaga, mis on atraktiivne start-upidele ja väikeettevõtetele millel veel tõsis
Post a Comment
Read more

EITSPEA 10: 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright

1999 artiklis "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" räägib autor Eben Moglen autoriõigusest ja vabast tarkvarast, andes oma hinnangu autoriõiguse olemuse probleemidest ja ennustuse kuhu võib litsentside maailm olla liikumas. Juttu on ka faktoritest mis üldse toob inimesi selliselt koos töötama ja mis kasu on sellest tarkvara arengule suures pildis. Asjaolu mis tasub välja tuua - vaba tarkvara arengus on olnud võimalik kaasata suuremat osa arenduse kogukonnast kui ükski üksik kasumlike eesmärkidega ettevõte kunagi suudaks ja üldjuhul konsensus on, et vaba tarkvara on olnud piisavalt konkureeriv, et ka ärivara arengut stimuleerida. Sellele vastuväiteid leida on keeruline. Vaba tarkvara levik Vaba tarkvara populaarsuse kasvu osas oli autori hinnang täpne. Tänasel päeval on vaba tarkvara laialdaselt levinud. Sellele viitavad selgelt näited nagu Linux server operatsioonisüsteemid, mida kohtab pea igas keskkonnas ja Linuxist kerkinud Android mis on osakaa
Post a Comment
Read more

EITSPEA 9: Kaks tuntud IT-juhti, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi

Linus Torvalds: Mentor Linus Torvalds, tuntud kui Linuxi operatsioonisüsteemi ja Git versioonihaldussüsteemi looja, torkab silma kui mentor vaba lähtekoodiga tarkvara maailmas. Juhtis ta eelpool nimetatud projekte ja just eelkõige Linuxi projekti mida on nimetatud üheks kõige edukamatest koostööprojektidest IT ajaloos. Linus Torvalds'i juhtimimisrolli saaks paigutada mentori alla, kuna ta on loonud ühe maailma suurimatest ja aktiivsematest arendaja kogukondadest, pakkudes nõu ja juhendust, mis on olulised avatud lähtekoodi projektide edukaks juhtimiseks. Steve Jobs: Juht ja Arengumootor Applest rääkides ei saa alahinnata Steve Wozniak'i märkimisväärset rolli Apple alguses tehnilise külje pealt, kuid Steve Jobs-il oli oma roll mis viis Apple'i sellise eduni. Steve Jobs'i roll kui liider ja arengumootor - kombinatsioon mis kahtlemata laiendas oluliselt toodete levikut ja Apple kui firma edasi jõudmist. Püüdlus uuenduste ja paranduste poole millega sai mõjutatud terveid tö
Post a Comment
Read more

EITSPEA 8: Diplomite ja kutsetunnistuste rollid IT tööturul

Diplomeid ja tunnistusi on mitut erinevat tüüpi - kuidas valida ja millal eelistada üht teisele? Klassikaline kõrgkoolidiplom Annab laia vundamendi mille pealt edasi areneda. Lai baasteadmiste pagas aitab luua seoseid erinevatel aladel ja seeläbi toetada laiemat tegevusala. Tihtipeale eelistus kõrgematele positsioonidele kandideerimisel Süva teadmised baas kontseptsioonides on eelistatud mingit valdkonda edasi arendavates rollides  Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Kitsamalt piiritletud õpe mis annab nii praktilised kui teoreetilised teadmised kindlast valdkonnast. Teadmised, et minna otse tööle selleks õpitud valdkonda. Ei panustata nii palju aega laiemasse baasteooriasse. Erialane kutsetunnistus Üldiselt kindlale tehnoloogiale või platvormile orienteeritud oskused Üldtuntud sertifikaatide säilitamine nõuab tihtipeale nende värskendamist Hinnatud otsimaks rollidele mis nõuab spetsiifilise tehnoloogia hästi tundmist Kokkuvõttes Heale spetsialistile tavaliselt ära ei öelda ja ka ise on või
Post a Comment
Read more

EITSPEA 7: Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Ärivaraline litsents tähendab, et autor on tarkvara omanik ja annab õigusi kasutajale tarkvara kasutamiseks kindlatel tingimustel - EULA kirjeldab need tingimused ja suletud lähtekood, ehk lähtekood ei ole kasutajatele nähtav ja muudetav. Üldiselt on see sobiv kvaliteet tarkvarale millel on taga rahastus ja inimressursid. eelised: Võimalus tarkvara pealt otseselt tulu teenida Kontroll leviku ja arengu suundade üle puudused: Tarkvara võib vajuda unustusse kui seda järjepidevalt edasi ei arendata mis on kulukas Tarkvara turvalisus on puhtalt pakkuja enda vastutus ja see tuleb järjepidevalt valve all hoida GNU GPL (tugev copyleft) Vabavaralise tarkvara vundament. Võib edasi arendada ja edasiarendused peavad olema samuti tasuta ja avatud lähtekoodiga - copyleft. eelised: Vabadus kõigil panustada toote arengusse Läbipaistvus - avatud lähtekood puudused: Edasiarendajad ei saa litsentsi tingimusi muuta Tulusus - rahastamine on keerulisem BSD lits
Post a Comment
Read more