hepikn

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seisneb visioonis ja tegevuskavas kuidas digitehnoloogia abil sellel aastakümnendil majandust, riiki ja ühiskonda edasi arendada. Selle põhjal saame koostada SWOT analüüsi: Tugevused: Selged ja täpselt kirjeldatud eesmärgid - arengukava seab selged eesmärgid mis on suunatud digiriigi arengu toetamisele Kogemus - Eesti on juba ennast digiriigina tõestanud ja omab seeläbi kogemust digiriigi lahenduste välja töötamisel Tugev IT infrastruktuur - Eesti olemasolevad digilahendused toetavad innovatsiooni Nõrkused: Ressursid - arenguplaan on ambitsioonikas kuid vajab seetõttu tõenäoliselt märkimisväärseid investeeringuid, mida hetkene olukord ei pruugi toetada Digilõhe - vajalik võib olla vanema ja it võõrama elanikkonna oskuste arengu ja võimaluste loomise toetamine Võimalused: Innovatsioon - innovatsiooni toetamine erinevatel meetoditel, näiteks toetades tehniliste lahenduste läbipaistvust vältimaks duplikatsiooni Jätkusuutliku areng - digiteerimine võimal

Eksisteerib meedia publikatsioone mis on adapteerunud ja asunud asustama uue meedia platvorme ja on neid kes ei ole selles vallas nii edukad. Vaatleme mõlemast äärmusest ühte näidet. Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult Selliseks heaks näiteks võib tuua näiteks väga hästi ülemaailmselt tuntud New York Times. Digitaalajastusse sisenesid nad suure eduga kaasates uue meedia vahendeid ilma enda kõrgelt hinnatud reputatsiooni kahjustamata - vähe sellest. Uude meediasse sisenemisega nad laiendasid enda populaarsust veelgi ja hõlmasid enda klientuuri uusi lugejaid, vaatajaid ja kuulajaid. New York Times on loonud kasutajasõbralikud vahendid enda artiklite publitseerimiseks ja kasutajateni toimetamiseks eelkõige veebirakenduse ja mobiilirakenduse näol. Lisaks on võetud kasutusse ka sotsiaalmeedia platvormid - Twitter, Facebook ja Instagram mille kaudu on kasutajate lähemalt kaasamine oluliselt laiendatud. Kõik platvormid kus New York Times on ennast sisse elanud on populaarsus märkimisväär

DNS DNS ehk domeeninimede süsteem (ingl k Domain Name System) on olnud abivahendiks juba aastast 1983 kui lõuna kalifornias töötasid välja DNSi kontseptsiooni Paul Mockapetris koos Jon Posteliga.  Saadud süsteem standardiseeris domeeninimede vastendamise IP aadressidega - kasu on sellest nimelt seda, et see võimaldab tarbijatel internetiavarustes seigelda ilma inimesele ebanaturaalsete numbrijadade meelde jätmiseta. Seda probleemi lahendas ka hosts.txt ja selle üle võrgu jagamine, kuid see ei olnud skaleeritav ja jätkusuutlik arvestades interneti kiiret kasvu. DNS on olemuselt hierarhiline ja koosneb selgelt erineva taseme DNS serveritest kus kõik algab tippnimeserverilt mis omakorda viitab alamdomeeni nimeserveritele ja need omakorda järgmistele - dns arhitektuurist on osa recursive resolverid mis kasutaja eest kõik ip-d rekursiivselt lahendavad, kuid need ei kuulu otseselt ühelegi dns hierarhia tasemele. DNS hierarhia DNS muutis fundamentaalselt kuidas internet toimis, muutes selle k

Tõeline revolutsiooni IT-maastikul Nutitelefonid on transformeerinud kogu ühiskonda mitmel tahul tuues käeulatusse geograafiliste piirideta kommunikatsiooni, mõjutades kapitaalselt inimeste igapäevaelu ja stimuleerides majandust uue majandusharuga. Tänapäeval on kasutusel ca 6.84 miljardit nutitelefoni ja see arv on tõusmas prognoositult 1.5 miljardi võrra 2029ndaks aastaks. Märkimisväärsemad mõjud mida nutitelefonide revolutsioon on kaasa toonud: Informatsioon Kogu interneti informatsioon ja erinevad legitiimsed õpperessursid on toodud käeulatusse ja see teeb enda harimise kättesaadavamaks kui kunagi varem. Isegi kui eesmärk ei ole ennast harida siis mõne eraelus küsimust tekitava fakti saab kinnitada hetketega. Meelelahutus Voogedastusteenused, mobiilimängud, ja loome rakendused on transformeerinud nutitelefonid kaasaskantavaks meelelahutuse keskusteks võimaldades ligipääsu laiale valikule meediale ükskõik mis ajahetkel ükskõik kust kohast. Navigatsioon Asendatud on kaardid ja giidi