EITSPEA 10: 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright

1999 artiklis "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" räägib autor Eben Moglen autoriõigusest ja vabast tarkvarast, andes oma hinnangu autoriõiguse olemuse probleemidest ja ennustuse kuhu võib litsentside maailm olla liikumas.

Juttu on ka faktoritest mis üldse toob inimesi selliselt koos töötama ja mis kasu on sellest tarkvara arengule suures pildis. Asjaolu mis tasub välja tuua - vaba tarkvara arengus on olnud võimalik kaasata suuremat osa arenduse kogukonnast kui ükski üksik kasumlike eesmärkidega ettevõte kunagi suudaks ja üldjuhul konsensus on, et vaba tarkvara on olnud piisavalt konkureeriv, et ka ärivara arengut stimuleerida.

Sellele vastuväiteid leida on keeruline.

Vaba tarkvara levik

Vaba tarkvara populaarsuse kasvu osas oli autori hinnang täpne. Tänasel päeval on vaba tarkvara laialdaselt levinud. Sellele viitavad selgelt näited nagu Linux server operatsioonisüsteemid, mida kohtab pea igas keskkonnas ja Linuxist kerkinud Android mis on osakaalu poolest üsna domineerival kohal mobiilseadmete operatsioonisüsteemide maailmas.

Autoriõigus

Autor ennustas, et vaba tarkvara saavutab ainsa jätkusuutliku lähenemisena selge ülekaalu ja lämmatab autoriõiguse eksistentsist. Olgugi, et vaba tarkvara mõju on olnud suur, see ennustus siiski päris tõene hetkel ei ole. Autoriõigus eksisteerib siiani olles kohanenud ajastuga. Autoriõigus on arenenud paindlikumaks ja on tekkinud uued litsentsimudelid nagu näiteks CreativeCommons, mille olemus on mõjutatud vaba tarkvara põhimõtetetest.

Kokkuvõttes

Hetkel jäid mainimata tarkvaraarenduse välised valdkonnad mis Moglen'i artiklis olid välja toodud, kuid suures pildis on Moglen'i prognoosid suures osas paika pidanud ja vabavara mõju on olnud ilmne. Ehkki autoriõiguse süsteem pole kaotanud oma olulisust ega kadunud, on see evolutsioneerunud ja võtnud omaks vaba tarkvara põhimõtteid.


Allikad:
https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

EITSPEA 2: Kaks erinevat nähtust interneti varasemast ajaloost

Image
DNS DNS ehk domeeninimede süsteem (ingl k Domain Name System) on olnud abivahendiks juba aastast 1983 kui lõuna kalifornias töötasid välja DNSi kontseptsiooni Paul Mockapetris koos Jon Posteliga.  Saadud süsteem standardiseeris domeeninimede vastendamise IP aadressidega - kasu on sellest nimelt seda, et see võimaldab tarbijatel internetiavarustes seigelda ilma inimesele ebanaturaalsete numbrijadade meelde jätmiseta. Seda probleemi lahendas ka hosts.txt ja selle üle võrgu jagamine, kuid see ei olnud skaleeritav ja jätkusuutlik arvestades interneti kiiret kasvu. DNS on olemuselt hierarhiline ja koosneb selgelt erineva taseme DNS serveritest kus kõik algab tippnimeserverilt mis omakorda viitab alamdomeeni nimeserveritele ja need omakorda järgmistele - dns arhitektuurist on osa recursive resolverid mis kasutaja eest kõik ip-d rekursiivselt lahendavad, kuid need ei kuulu otseselt ühelegi dns hierarhia tasemele. DNS hierarhia DNS muutis fundamentaalselt kuidas internet toimis, muutes selle k
Read more

EITSPEA 12: üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Positiivne näide Positiivne näitena heast kasutatavusest tooks välja rakenduse mida ma võib-olla liiga palju kasutanud olen - Wolt. Sellele on olemas ka võrdlemisi suur konkurent bolt food, aga kuna sellel puudub veebirakendus, siis on see juba sellel põhjusel alla jäänud. õpitavus ja tõhusus - rakendus on intuitiivselt üles ehitatud ja ka täiesti esimesel korral kasutades jõuab kiiresti soovitud tulemuseni jäädes väga vähe alla kogenud kasutajale. meeldejäävus - kuna rakendus on olemuselt intuitiivne, siis ka erilisemate elementide leidmine on lihtne ja selle võrra meeldejäävam veakindlus - igasuguste tegevustega millel on reaalne tagajärg on ka sekundaarne kontroll, ehk kas oled ikka kindel rahulolu - lisaks muule tasub siinkohal juurde tuua võib-olla lisa mugavused mis ilmnevad näiteks tellimuste ajaloos kust saab lihtsasti kordustellimusi teha Isiklikust vaatest tundub justkui funktsionaalsete puudujääkideta ja oma otstarbeks ääretult mugav rakendus. See kõik tuleneb sellest, et te
Read more

EITSPEA 3: Uus meedia...?

Eksisteerib meedia publikatsioone mis on adapteerunud ja asunud asustama uue meedia platvorme ja on neid kes ei ole selles vallas nii edukad. Vaatleme mõlemast äärmusest ühte näidet. Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult Selliseks heaks näiteks võib tuua näiteks väga hästi ülemaailmselt tuntud New York Times. Digitaalajastusse sisenesid nad suure eduga kaasates uue meedia vahendeid ilma enda kõrgelt hinnatud reputatsiooni kahjustamata - vähe sellest. Uude meediasse sisenemisega nad laiendasid enda populaarsust veelgi ja hõlmasid enda klientuuri uusi lugejaid, vaatajaid ja kuulajaid. New York Times on loonud kasutajasõbralikud vahendid enda artiklite publitseerimiseks ja kasutajateni toimetamiseks eelkõige veebirakenduse ja mobiilirakenduse näol. Lisaks on võetud kasutusse ka sotsiaalmeedia platvormid - Twitter, Facebook ja Instagram mille kaudu on kasutajate lähemalt kaasamine oluliselt laiendatud. Kõik platvormid kus New York Times on ennast sisse elanud on populaarsus märkimisväär
Read more