EITSPEA 13: IT-tugilahendused Eestis

Digiajastu on toonud kaasa suurema vajaduse spetsiaalsete lahenduste järele, mis aitaksid erivajadustega inimestel IT-keskkondades paremini toime tulla. Kuidas peaksime korraldama ja käsitlema ligipääsetavuse tehnoloogiate rakendamist?

Tihti arvatakse, et head IT-lahendused on sellised, mida on lihtne kasutada ka erivajadustega inimestel. See väide peab küll mingil määral paika, kuid vajadus spetsiaalsete erilahenduste järele püsib siiski.

Milline ministeerium peaks vastutama nende erilahenduste eest?

Esmapilgul võiks tunduda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oleks IT-lahenduste korralduseks sobivaim valik, kuid usun, et seda rolli on sobivam katma Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi tegevuste alla kategoriseerida tundub loomulikum võttes arvesse, et ligipääsetavuste lahenduste eest ministeerium juba vastutab. Kui ligipääsetavuse valdkonda hakata paiskama ministeeriumitesse laiali siis on tõenäoliselt ebaselgus vastutuse piirides kiire saabuma.

Kuidas ja kuivõrd peaks riik rahastama vahendite soetamist?

Riik peaks tagama minimaalsed vajalikud vahendid, et erivajadustega inimesed saaksid hakkama. Võimaluste loomine aktiivseks tegevuseks annab aluse arenguks, mis võib pikemas perspektiivis viia ka majanduslike panusteni. Ehkki see ei ole garanteeritud, ei ole erivajadustega inimeste arv nii suur, et see tooks kaasa finantskatastroofi riigile.

Kokkuvõttes

Kokkuvõttes on oluline mõista, et ligipääsetavuse tehnoloogiad ei ole ainult IT-lahendused, vaid need on vajalikud abivahendid, mis võimaldavad erivajadustega inimestel osaleda täisväärtuslikult meie ühiskonnas. Eesti peaks kaaluma Sotsiaalministeeriumi kui peamist vastutajat nende lahenduste rakendamisel ning tagama piisava rahastuse, et toetada kõiki kodanikke.